khal.Lämmastik onkõikide elusorg. komponent.(mullas, valkudes). OM: lihtainena N2 värvitu gaas, vees vähelahustuv, raskvedelduv, ei toeta hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop
(taval. kasut. vesilahusena) Ammoniaak – kr hals amm(niakos – “Ammon’i sool” – vastava egiptuse jumala templi lähedalt saadav sool (salmiaak) Puhas NH3: J. Priestley 1774 NH3 molekul on korrap. kolmnurkse püramiidi kujuline, tipunurk 107,8º. Lahustuvus vees (massi-% : 42,8 (0ºC), 33,1 (20º oC), 23,4 (40ºC) Vesilahuste tihedus d < 1 g/cm3 Maailmatoodang ca 90 milj.t/a (kõik riigid) Põhikasutus: HNO3, CO(NH2)2, NH4-soolad (väetis) jt. tootm. Hüdrasiin N2H4 e. diamiid H2N - NH2 NH3 derivaat, kus 1H aatom on asendunud aminorühmaga (-NH2) värvitu, õhus suitsev, ebameeldiva lõhnaga väga mürgine vedelik keemistemp. 113,5ºC; termil. ebapüsiv (laguneb tº-l 200-300ºC) seguneb igas vahekorras veega, etanooliga jt. polaarsete lahustitega veega → monohüdraat, moodustab sooli tugev redutseerija (oksüdeerub kergesti) oksüdeerub intensiivselt õhuhapnikuga (→ N2, NH3, H2O) aurud põlevad sinise leegiga Vesilahuses on hüdrasiin nõrk alus,