Austraalia ülevaade
väga suurt rolli
Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud.
Austraalia jõgedevõrk on hõre, ja kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad
varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks.
Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse
ookeani valgala.
Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek,
Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu.
India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis
toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja
on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel.
Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km).
annaabi.ee 
