15 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis Patriciaga. Võrreldes Godardi hilisema filmiga „Põlgus“ („Le mépris“, 1963) on tegu palju energilisema loominguga, suuresti ka tänu sellele, kuidas näitleja Jean-Paul Belmondo käsitleb Poiccardi karakterit. Ka lihtsates siseruumis aset leidvates dialoogistseenides on Michel pidevalt liikvel, kõndides kas ringi, edasi-tagasi või siis näppides vestluse ajal erinevaid ettejuhtuvaid asju. Tempo tõmbab ootamatult pikaks ajaks maha vaid filmi esimeses kolmandikus toimuvad vestlused Patricia magamistoas, mis just oma venivuse tõttu minu üldist hinnangut „Viimsele hingetõmbele“ madaldavad. Kurikuulsad on ka filmi kaadrisisesed lõiked, mille kohta on erinevaid teooriaid: mõned arvavad, et need leiavad aset vaid seetõttu, et produtsent palus
annaabi.ee 
