Jakob Kõrv
eesmärk", mis hakkas ilmuma esmalt järjejutuna (1888). Teoses
kujutatakse kärneripoisi teed miljonäriks, stiililt ja sisult jääb teos
vähenõudlikuks." Võimalik, et siinkirjutajagi ootused olid liiga madalad,
kuid meeldiva üllatusena ilmnes, et lisaks mustale ja valgele hea-halva
vastandusele leidub siin ka keerukamaid karakteriseeringuid. Jakob Kõrv
oli aga kahtlemata hea jutustaja, kes ei peljanud aeg-ajalt ka põnevaid
moraali- ja tarkusesõnu vahele pikkida. Dialoogideski esineb aeg-ajalt
üllatavat teravust, irooniat ning mitmeplaanilisust, mis muudab raamatu
eeldatust märksa mitmeplaanilisemaks.
Nii nagu on segadus peategelase nime kirjutuslaadis (Konrad, Konrat,
Kondrat), on põnev näha keelekasutuses ka teisi ebajärjepidevusi, näiteks
märgatava reeglistikuta mitmes variandis esinevad sõnad: parun ja paron,
("Mull on hea meel, Teid tundma saada, härra Kondrat," ütles paron, eht
mõisniku wiisil uhkeste teretades. ,,See on küll aga wana tutwuse