Keeleteaduse alused
Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt
kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks.
Riigikeel, normile vastav keel
lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF
Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning
sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant
on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele
variatiivsus.
Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus.
Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades.
Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel
põhinevaid variante võib täpsemalt nimetada territoriaalseteks murreteks,
olukorrast sõltuvaid keelevariante nim. registritekse stiiliteisendeiks.
Üksikinimene keelekuju nim idiolektiks e isikukeeleks. Ühiskonna sotsiaalse
annaabi.ee 
