Eesti sotsiolektide seisund
Pole võimalik rahaliselt toetades
kujundada välja erinevaid sotsiolekte ega ole ka võimalik hävitada neid raha abil.
Teiseks, väga oluline on aga, et riiklik poliitika ei tegeleks ka sotsiolektide allasurumise või
hävitamisega, nt keelelise homogeensuse nimel. Seda on vaja rõhutada kahel põhjusel.
Esiteks selle tõttu, et see viib keele ühetasandilisusele ja see omakorda keele kui terviku
nõrgenemisele. Teiseks selle tõttu, et Eesti on kuulunud pikka aega dialektivaenulike
ühiskondade hulka koos Inglismaa, Prantsusmaa, Poola jms. Dialekte on peetud sellistes
ühiskondades valeks keeleks, vigaseks keeleks, vastandina normikeelele, mis on õige, ilus,
vigadeta keel. Sellisest suhtumisest tuleb üle saada ja riiklik poliitika ei tohi vähemalt seda
suhtumist süvendada.
Kolmandaks, keelestrateegia tegijad peavad endale aru andma, et ei ole olemas ühtegi nö
klassiülest allkeelt. Kõik allkeeled, kaasa arvatud ka normikeel, on alati seotud kindlate
annaabi.ee 
