Filosoofia
KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD
Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste
tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema
loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama.
Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru
kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame.
Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning
vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine.
Kasutas 4 võtet:
IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta
lihtsameelset lollikest, kuid kavalate küsimustega ajas kaaslase ummikusse.
ÄMMAEMANDA KUNST. Ta uskus, et kõik teadmised on inimesel sünnist saati olemas
hinges ja õpetaja ülesandeks on need suunavate küsimustega välja tuua.