Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka
keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest
autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt
montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja
tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse
ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja
hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte
tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss.
Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja
valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism.
Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada
annaabi.ee 
