Anna Haava referaat/elulugu
leseks jäänud ema juures, sõitis Haava 1894. aasta südasuvel Venemaale Novgorodi. Sügiseks oli ta
juba läbi Peterburi sõitnud Strelnasse, kus sai tööd diakonissasutuse haiglas halastajaõe asendajana.
Töö aga talle eriti ei istunud ja aastavahetusel võttis ta vastu tööpakkumise seltsidaamina. Aga ka
see amet polnud talle meelepärane. Peagi oli ta tagasi Eestis.
Sajandivahetusel töötas ta venna juures Haavakivil majapidajana ning siis põgenes tagasi Peterburi
diakonissasutusse.
1909 aastal, pärast rasket haigust kolis ta Tartusse kus töötas enne Esimest maailmasõda ajalehe
,,Postimees" toimetuses. Hiljem tegutses vabakutselise tõlkija ja kirjanikuna.
Tartus elades sai ta väga hästi läbi helilooja Miina Härmaga, kes kirjutas mõnelegi Anna Haava
luuletusele viisi. Näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke" ja ,,Ööbiku surm".
Oma viimased eluaastad elas ta erakuna Tartus, kartes inimesi. ,,Ta kartis väga inimesi ega tahtnud
nendega suhelda