olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus. Järgnevas referaadis annan ülevaate toidutalumatuse sümptomitest, diagnoosist ja ravist. 2 1. TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist,
juurde ja tuleb lasta välja kirjutada uus retsept. Harvemad epilepsiavastased ravimid pole soodusravimite nimekirjas. Neid saab kirjutada välja teiste soodustuste (invaliidsus- ja lapsesoodustuse) alusel, kui see on võimalik. Kuidas arst ravi juhib? Kuna epileptiline hoog võib olla ka mingi teise haiguse väljendus, siis tuleb kõigepealt välja selgitada, kas pole tegemist mingi muu haigusega. Kui ollakse kindlad, et inimesel pole mingit koheselt diagnoositavat haigust, siis tavaliselt ühe hoo järel ravimeid ei määrata. Sel juhul soovitatakse jälgida elustiili - hoida rangemalt une-ärkveloleku rütmi, vähem tarvitada alkoholi jms. (magamatus ja alkoholitarvitamine soodustavad hoogude teket). Kahjuks järgneb umbes pooltel inimestel esimesele hoole ka teine. See viitab kindlalt ravimise vajalikkusele. Konkreetseid epilepsiavastaseid ravimeid on mitmeid ja arsti ülesanne on määrata neist sobivaim.
annaabi.ee 
