Söömishäired
a e.m.a. Sokratese
õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus
kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire
nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub
samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni
kadumist, mille põhjuseks mure ja tundeelu keerdkäigud.
Tänapäevased anoreksia ja buliimia diagnoosimisjuhised on esitatud psüühika- ja
käitumishäirete klassifikatsioonis RHK-10 (1995). Uurimused on näidanud, et enamasti on
tegemist teismeliste tütarlaste või noorte naistega, kelle isu enne söömishäire teket oli täiesti
normaalne. Mõned neist on olnud kerges ülekaalus, kuid enamik ei ole kunagi olnud paks.
Paljud olid võimekad õpilased/üliõpilased. Mitmed on olnud ilumissid, sportlased, tantsijad,
modellid. Sageli iseloomustab anorektikuid ja buliimikuid must-valge suhtumine maailma,