ALZHEIMERI TÕBI
Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu
kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis
tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks
surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri
tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda
diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse
aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.
Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge. On näidatud haiguse seost seniilnaastude ehk
amüloidnaastude ehk amüloidiladestusega naaste ja neurofibrillaarse tängud|
neurofibrillaarsete tänkudega peaajus.
Praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse
progresseerumist peatavat ega aeglustavat ravi. 2008
annaabi.ee 
