Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, vaese ja töötuna. Esimest korda elus pidi ta reaalselt vaeva nägema ja töötama ,et raha teenida. Ta leidis Montparnasse´is ühe vene kunstnike kommuuni, sellest saigi tema alguse tema inspiratsioon maalimise vastu. Ta sai tööd maalijana Diaghilev Ballets Russes´i juures, kes inspireeris teda liikuma rohkem kommertsdisaini poole. Ta hakkas looma ning lõhkuma piire erinevate kunstistiilide vahel. Brodovitch kandideeris konkursil, kus otsiti kõige innovatiivsemat disaini tulevase balli jaoks. Ta sai esimese koha, isegi Picassos joonistusest pääses mööda. See poster, mis esindas ideed varjata üleminekut valge ja musta värvi vahel, oli alustalaks tema karjäärile graafilise disainerina
wiped off the map.") At first Gris painted in the analytic style of Cubism, but after 1913 he began his conversion to synthetic Cubism, of which he became a steadfast interpreter, with extensive use of papier collé. Unlike Picasso and Braque, whose Cubist works were monochromatic, Gris painted with bright harmonious colors in daring, novel combinations in the manner of his friend Matisse. In 1924, he first designed ballet sets and costumes for Sergei Diaghilev and the famous Ballets Russes. Gris articulated most of his aesthetic theories during 1924 and 1925. He delivered his definitive lecture, Des possibilités de la peinture, at the Sorbonne in 1924. Major Gris exhibitions took place at the Galerie Simon in Paris and the Galerie Flechtheim in Berlin in 1923, and at the Galerie Flechtheim in Düsseldorf in 1925. He died in Boulogne-sur-Seine (Paris) in the spring of 1927 at the age of forty, leaving a wife, Josette, and a son, Georges.
annaabi.ee 
