Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi kvaliteedist, vaid ka valitud diafragmaarvust ja filmimaterjali omadustest. Lahutusvõime praktiliseks mõõtmiseks kasutatakse vastavaid testtabeleid. Kuigi teoreetiliselt objektiivi lahutusvõime väheneb, kui vähendame suhtelist ava, pole see praktikas aga siiski mitte nii. Asi on nimelt selles, et mistahes optilisel süsteemil on teatud optilised moonutused, mis vähendavad objektiivi eraldusvõimet. Optilised moonutused on aga vähendatavad diafragmeerimise abil. Nii ongi tänased objektiivid konstrueeritud nii, et maksimaalne lahutusvõime saavutatakse mitte täisava, vaid mingi keskmise avaarvu, tavaliselt 8, 11 või 16 puhul. Objektiivikonstruktsioonidel esinevad erinevad optilised moonutused, mis vähendavad kujutise teravust või rikuvad selle geomeetriat. Sfäärilise aberratsiooni, kromaatilise aberratsiooni, distorsiooni, anastigmatismi ja muude probleemide käsitlemine väljub selle õpetuse raamidest ja
kvaliteet, kuna väiksema pinna kiiritamisel tekib vähem hajukiirgust. Kollimeerimist hõlbustab valgusaken. Keskkiire ja valgusvälja kokkulangevust tuleb kontrollida 1 kord kuus. RD uuematel aparaatidel on olemas ja vana aparatuuri väljavahetamisel nõutakse, et aparaadil oleks nii automaatne kollimeerimine kasseti suurusele, et vältida kasutatavast kassetist suurema kehapinna kiiritamist kui ka käsiti diafragmeerimise võimalus (kasutatavast kassetist väiksem kiirituspind). 7. 7. Ülesvõtete arv. Mida rohkem ülesvõtteid (ka tehnilise praagi tõttu tehtud kordusülesvõtteid), seda suurem kiirgusdoos. Uuringute metoodika tuleb läbi mõelda, optimiseerides tehtavate ülesvõtete arvu. 8. 8. Läbivalgustused Läbivalgustuse aeg peab olema võimalikult lühike, eelistada katkestustega läbivalgustust pidevale. Tuleks kasutada kvaliteetse elektronoptilise võimendi ja
annaabi.ee 
