faktorite roll. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini. · Rasedusaegne diabeet esineb 3% rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust, kuid sellel on selge seos hiljem areneva diabeediga. 5 · Sekundaarne diabeet tekib muude haiguste tagajärjel. Näiteks pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena. Aastate jooksul arenevad organismis aeglaselt muutused. Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeedi põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses. Haiguse pikaajalisel kestmisel võivad tekkida muutused neerudes, silmapõhjades, närvisüsteemis ja veresoontes, tavaliselt hakkavad avalduma 10 ja enam aastat kestnud haiguse puhul. Mitte kõikidel haigetel ei teki tüsistusi.
Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeetikud, kasvab lapse risk haigestuda 50%. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini. Rasedusaegne diabeet (GDM) 3%-l rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust; jääb risk hilisemaks (uueks) haigestumiseks. Sekundaarne diabeet pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena. Normaalne veresuhkru väärtus täisverest tühja kõhuga? 3.5 – 6.1mmol/l Suhkruhaigusele iseloomulikud kliinilised nähud. Kliiniline pilt: I tüüp areneb suhteliselt kiiresti II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult Mittespetsiifilised üldsümptomid: väsimus, koormustaluvuse langus jne. Näljatunne, higistamine, peavalud Liigkusesus, janu, kaalulangus
annaabi.ee 
