Diabeet
riskiteguriks peetakse rasvumist. Seega on diabeedi tüsistusi võimalik ära hoida
või edasi lükata, kui inimene, kel on soodumus diabeedi tekkeks, muudab õigel ajal
oma elustiili ja pöördub ka arsti poole. Intensiivne elustiili muutus vajab kindlasti
sagedast nõustamist ja on kallis (nt veresuhkru mõõtmine). Kuid kindlasti on
3
odavam elada diabeediga, millel pole tüsistusi ja mis on kontrolli all.
Kuna II tüüpi diabeetikuil toimib ka enda insuliinieritus, siis ei too füüsiline
aktiivsus kaasa veresuhkru liigse langemise ohtu. Kehaline koormus parandab
insuliini toimet. Koos õige toiduvalikuga aitab regulaarne mõõdukas liikumine
normaliseerida kehakaalu, vere rasvasisaldust ja vererõhku. Igaüks peaks leidma
endale sobivaima liikumisviisi (sörkjooks, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine), aga
sobivad ka treppidest käimine, tantsimine, jalutamine, aiatöö.
annaabi.ee 
