Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust
oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik
erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel.
On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi
kompenseerimisega veel ise toime. Diabeetikust lapse hea hakkamasaamine lasteaias ja koolis
on otseselt seotud lasteaia-ja koolipersonali teadlikkuse ja toetusega, mida iga diabeedilaps
vajab. Tasapisi hakkab küll laps väljendama oma tundeid ja õpib kirjeldama seisundit, kuid ta
pole veel suuteline võtma vastutust selle eest kui palju ja millal täpselt ta vajab insuliini ja
millal oleks tarvis mõõta veresuhkrut. Samuti jääb alla 10 aastane laps hätta veel veresuhkru
väärtuste tõlgendamisel. See tähendab, et kui mittediabeetik saab koolis ja lasteaias üldiselt
söömise ja jooksmisega ise hakkama, siis diabeetik ei saa. Ta vajab kindlasti enda lähedusse
annaabi.ee 
