Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim puhta pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6.sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimispoleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagileriti suur tähtsus keemiatööstuses. Paljudes piirkondadest aga saadakse vulkanismist üha suurenevas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammusest ajast
purske ajal 6. sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Kui aga arvata juurde veel muistse vulkanismi purskeproduktid, nõuaks neist tähtsaimate loetlemine koos nende mitmesuguste kasutusalade nimetamisega käesoleval käsitluse mahust tunduvalt rohkem ruumi. Diabaasi, basalti, andesiiti, porfüüri, lipariiti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Nende "kaljukivimite" tuffvariandid - kunagine kõvastunud vulkaaniline tuhk - on oma väikese kõvaduse tõttu hästi seeditavad ja freesitavad ning peeneteralisuse puhul suurepärane skulptuurimaterjal. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses