P. Merimée - "Carmen"
José läks vangi.
Järjestikused süzeliinid.
Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on
pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid
ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk, teisest küljest aga
asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused
kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne.
Diaalooge oli kautatud parajas koguses. Kuskil ei oldud asja keeruliseks
aetud.
Teos on jaotatud nelja peatükki: Esimeses peatükis tutvub jutustaja Joséga,
teises Carmeniga, kolmas peatükk, teose tuum räägib Josést, tema elust ja
kuidas ta Carmeniga tutvus ning selle tagajärgedest. Neljas peatükk räägib
üldiselt mustlaste elust.
VII. Autori keel ja stiil
Autor kasutas palju elulisi näiteid. Oli aru saada, et ta on maailmas palju