õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks.
õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Suurem osa tema lavamuusikast on loodud draamaetendustele. Lavamuusikat kirjutas ta peamiselt elu lõpul, pärast 1690.aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks.