VARAUUSAEG
Eriti
agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi
edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse
praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks.
See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel.
17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon
Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles
sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal
läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime.
Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani
kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda.
annaabi.ee 
