ONOMASTIKA ARVESTUS
Kagu-Eestis (Setu-, Põlva- ja Võrumaal) esineb rohkem.
Asukoht viitab sellele, et võib olla kokkupuude Vene kohanimedega.
ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti. See on samuti lühenenud, ent ei teata täpselt millest, sest
variante on palju: -maa, -aseme, -metsa, -mõisa, -mäe, -nurme, -võhma, -Tooma. Tartumaa ida- ja lõunaosas
selliseid nimesid pole, aga mujal on.
va-lõpp kohanimedes on palju võimalikke lähtesõnu: -haua, -pea/pää, -vahe, -õue, deverbaalsufiksist või
denominaalsufiksist (nt Orava, Jõgeva) tekkinud, laenatud vene sufiksiga nimedest (nt Kalatsova, Antkruva).
Kui –va on tüve osa, siis on see raskesti seletatav (nt Pikva). Nende lõppudega on palju nimesid Võru- ja
Setumaal, Põhja-Eestis ja saarel üksikuid.
tu-lõppu esineb 47 nimes. See võib olla nimisõnast või verbist tuletatud. Pigem võib olla nii, et –tu lõpp
väljendab mitte seda, mida kuskil vähe oli (lehetu = vähe lehti), vaid just palju
annaabi.ee 
