LIITSUBSTANTIIVID
(nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende
hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure,
küberrünnak, retroviirus).
Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel.
Deverbaalne põhiosa
Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma
liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt
tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu).
● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle
käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da-
tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee).
● Enamik määrsõnalise laiendosaga deverbaale on ühendverbituletised (nt laialivedu,
annaabi.ee 
