Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud
vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP)
rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks
rahapoliitilises mõttes midagi olulist. Euroga seotud valuutakomitee süsteemi eristab
rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskursi
risk, mis annab majandusagentidele kindluse, et devalveerimisohtu tulevikus ei ole.
Euroalaga liitumine toob kaasa kohustuse järgida ka tulevikus tasakaalustatud
majanduspoliitikat (vt "Stabiilsuse ja kasvu pakt"). Koos devalveerimisriski
kadumisega, suurendab liitumine stabiilse majandus piirkonnaga, tasakaaluka
majanduspoliitika jätkumisel, Eestis pikaajalist raha stabiilsust, mis omakorda kajastub
pikaajalistes stabiilsetes ja madalates intressimäärades. Seega väheneb risk järsuks
intressitõusuks nagu me nägime 1998.a. nn
annaabi.ee 
