Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion
tuba ideaalses korras olema, vastasel juhul olid karistused kerged tulema. Söögikordade ajal
olid omad rituaalid – söömist alustati ja söömine lõpetati alati korraga.
Õppused toimusid barakkide kaupa. Meestest moodustati jaod, kolm jagu andis rühma. Ühes
barakis oli aga kuni kaks rühma. Alguses pandi rõhku riviõppele ja sportliku vormi
täiustamisele. Kui seda oli piisavalt, jagati kätte relvad ja algas relvaõpe. Relvaõpet teostasid
allohvitserid ja spetsialistist „Deutschlandi“ diviisist.
Sõduritele pakuti ka meelelahutust. Seda pakkusid neile esialgu kino ja õllesaal, hiljem ka
raamatukogu ja teatrisaal. Õllesaalis olid eestlased populaarsed ja see võis nii mõnigi kord
sakslastega tüli tekitada. 13. veebruaril 1943. aastal andsid esimesed sõdurid laagris oma
sõdurivande. kuu aega hiljem, 23. märtsil arvati esimene pataljon Eesti Leegioni koosseisust
välja ja suunati Lõunarindele Ukrainasse. Sellest moodustati Eesti Vabatahtlike