Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"deuterium" - 3 õppematerjali

Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid
22
ppt

Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid

Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine  Kõrge temperatuuriga leek  Raketikütuse koostisosa  Keemiatööstuses oksüdeerija  Meditsiin Vesiniku kasutamine  Redutseerija metallide tootmisel maakidest  Kütuseelement Vesiniku saamine  Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2  Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid
11
ppt

Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid

Hapniku allotroobid Sama keemilise elemendi erinevad lihtained Monohapnik Dihapnik Trihapnik ehk osoon O O2 O3 Vesiniku isotoobid Erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid Tavaline vesinik ehk Raske vesinik ehk Üliraske vesinik ehk Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Elektrijaamad - eksamiks kordamine
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

nõuab mõnevõrra keerukamaid juhtarvutiprogramme. Nende puuduseks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril, põhieeliseks aga parem reguleeritavus. Ohutusmeetmed aktiivtsooni sulamise vastu on samasugused nagu survevesireaktorite korral. Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise moderaatoriga (joonis 7.6)

Energeetika → Elektrijaamad
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun