raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksiid D2o (raske vesi) avastati 1932, puhtal kujul eraldatud 1933– saadakse loodusliku vee elektrolüüsil, aine lah halvemini ja reks kul aeglasemalt kui tavalises vees, d aatomid võivad kergesti välja vah H aatomid, esineb looduses vee komponendina, kasut tuumaenergeetikas, teaduses, 4) vesinikperoksiid H2O2, suht stabiilne, lagunemise toim järsult eri tingimuste toimel, viskoosne värvitu vedelik, võib palhvatada ja tek põletushaavu. Leelismetallid (LM) – 1
biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l) kaksikassotsiaatidena (H2O)2 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 2 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused aktiivne ühend, reageerib; paljude metallidega; mõnede mittemetallidega (peam. halogeenidega); sooladega; oksiididega jt. Üle 1000C algab lagunemine (termil. dissotsiatsioon): 2H2 2H2 + O2 3) Deuteeriumoksiid D2O ("raske vesi") 2 H2 16O (isotoopkoostiselt on loodusl. vees 9 erin. stabiilset vett, neist märgatavas koguses vähemalt 10-1 ... 10-2% esineb 4) D2O saadakse lood. vee elektrolüüsil (H2O laguneb kiiremini) jpt. meetoditega (külmutamine, keemilised meet-d) Sto - 3,8oC kto 101,4oC ained lahustuvad halvemini, reaktsioonid kulgevad aeglasemalt kui tavalises vees D aatomid võivad kergesti välja vahetada H aatomeid (isotoopvahetus), seda kasutatakse keem.
biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l) kaksikassotsiaatidena (H2O)2 → 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused aktiivne ühend, reageerib paljude metallidega mõnede mittemetallidega (peam. halogeenidega) sooladega oksiididega jt. Üle 1000C algab lagunemine (termil. dissotsiatsioon): 2H2 2H2 + O2 3) Deuteeriumoksiid D2O (“raske vesi”) 2 H2 16O (isotoopkoostiselt on loodusl. vees 9 erin. stabiilset vett, neist märgatavas koguses vähemalt 10-1 … 10-2% esineb 4) D2O saadakse lood. vee elektrolüüsil (H2O laguneb kiiremini) jpt. meetoditega (külmutamine, keemilised meet-d) st - 3,8C kt 101,4C ained lahustuvad halvemini, reaktsioonid kulgevad aeglasemalt kui tavalises vees