Raadioside põhialused
kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust.
Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul.
Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit
informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz
(kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab
meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes
lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad.
Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse
ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf
Hertz-i järgi.
2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE
Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel.
Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber
annaabi.ee 
