Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega,
kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse.
Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene
sõjaväebaaside likvideerimise ning mitme linna, aleviku ja alevi reovete
puhastusseadmete moderniseerimise tulemusena on enamiku Eesti jõgede
biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil
põllumajandustootmine oluliselt vähenes ja detsentraliseerus, mineraalväetiste
tarbimine vähenes ning sõnnikukasutus muutus loodussõbralikumaks. Kuid sellegi
poolest ka tänasel päeval on jõgede reostatus erinevate ainete poolest vägagi oluline
probleem.
Üldlämmastikureostus on käesoleval ajal Eestis 14,0% jõelõikudes. Vesikonniti on
reostuse levik ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus uuritute hulgas on suurim
Soome lahe vesikonnas 27,1%, võrdlemisi suur Väinameres (20,0%), mõõdukas
annaabi.ee 
