Eesti uusima aja ajalugu
Mõnel pool võtsid tuld
kohalikud mehed, tungisid mõisatesse, võtsid asju, mis neile meeldisid jne. Tihti
leidus ka neid, kes panid mõisatele tule otsa. Mõisarüüstajate salgad aeti laiali
baltisakslaste omakaristussalkade poolt. Suuremad kokkupõrked toimusid Pärnumaal,
Viljandimaal, Velisel. Talumehed ja töölised vastupanu pmst ei esitanud. Salgad laiali
20. detsembriks. Selle ajaga suudeti rüüstada/maha põletada 160 mõisat + 40 mõisate
viinavabrikut. Detsembrikuine mäss peamiselt Harjumaal, Märjamaa kandis,
Järvamaal, Pärnumaa põhjaosas. 1905 aasta rev lõpp: detsembri-jaanuari vahetusel
leiab aset verepulm, ehk karistussalkade tegevus.
Sõjaseadus Liivimaa kubermangus 22.11.
Lõplikult sundisid Keskvalitsust Baltikumis karmimat kätt kasutama Läti sündmused.
Balti kubermangud tunnistati avaliku mässu pk-ks, otsustati sellega kõva käega lõpp
teha, 28.11 nimetati ametisse Baltimaade kindralkuberner. Selleks määrati
annaabi.ee 
