Pakri poolsaar
(kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda
paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja
Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed.
Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega
lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni
rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille
esinemine on kaheldav.
Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu
Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille
kõrgus oli 25 m. Seega langes veetase Pakri neemel sel ajal u. 16-17 m-ni ja
lõunas u. 14 m-ni. Järgnenud Litoriinamere transgressiooni ajal tõusis meretase
24-25 m-ni ja suur osa poolsaarest jäi uuesti vee alla. Poolsaare keskosas tekkis
loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega
annaabi.ee 
