Vastused mootorikütused
..40m/s, kuid
üleminekul ebareeglipäraseks põlemiseks, mida tuntakse detonatsioonina, on põlemiskiirus
1500...2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine,
mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel
tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt
komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid.
Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile,
kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja
summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja
süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja
deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb