n=15/1,9=8 kus nr - laenguaukude arv reas, (14) n - ridade arv, (8) Kokku tuleb puurida: N=nr*n= 14*8=112 laenguauku 3.5 Laenguaukude kogupikkus Puuritavate laenguaukude kogupikkuse saab arvutada järgmiste valemite abil: Lkogu=L*N Lkogu=4,5*112=504m kus Lkogu - laenguaukude kogupikkused, (504m) 4. Süütevõrkude arvutus Süütevõrk koostatakse järgnevate vahenditega: 1) magistraal detoneeriv nöör (OricaExel Connectaline), 2) lühiviite detonaatorid (Orica Exel MS), 3) löökpadruneid (Orica Senatel Powerfrag), 4) lühiviite ühendusnöör (Orica Exel Connectadet). 4.1 Magistraallõigu pikkus Magistraallõik ühendab süütevõrku ohutus piirkonnas asuva lõhkamisjaamaga ning selle pikkus arvutatakse järgmise valemiga: Lm=2*K*lij Lm=2*1,1*200=440m kus K- lõhkemagistraali varutegur, K=1,1
tekke ohtu paremini kui fraktsioonkoostis või küllastunud aururõhk eraldi võetuna 18. Mootoribensiinide auru ja vedelfaasi suhe (V/L): USA-s kasutusel olev mootoribensiinide klassifitseerimise näitaja. Temperatuur, mille puhul TV/L=20, moodsa sõiduauto taluvust aurukorkide suhtes. Mida kõrgem on see temperatuur seda kindlam on et kuuma ilmaga mootor töötab tõrgeteta 19. Mootoribensiinide normaalne ja detoneeriv põlemine ottomootoris: Ottomootoris saadakse soojust mootoribensiini põlemisel. Põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, kus mootoribensiini põlevaine ühineb keemiliselt hapendajaga ja seejuures eraldub põlemissoojus. Mootoribensiini normaalne põlemisprotsess peaks kulgema selliselt, et põlemise lõppsaadusteks on neutraalsed süsinikoksiidid ja veeaur. Tegelikkuses on mootoribensiini põlemisprotsess hoopis keerukam ja kulgeb üle rea vaheastmete
annaabi.ee 
