SEMIOOTIKA AJALUGU II
Skisoanalüüs on seotud marginaalsete gruppide teooria loomisega, kus need grupid on tunnistatud
esmasteks igasuguste kollektiivsuse vormide suhtes; samuti ettekujutusega keelest kui mittekeelelise
välja (mis on antud kontseptsioonis esindatud nn "iha masinatega") ebaolulisest osast. Soovide/ihade
maailm, mida S. ülistab, on maailm, kus kõik on võimalik.
S-s on nii filosoofia kui skisofreenia protsess, aga mitte eesmärk, tootmine, aga mitte väljendus.
Skisofreenik on dekodeeritud, deterritorialiseeritud olevus. Ei samastu kliinilise skisofreenia
mõistega. Filosoofid ja kirjanikud, kes on ületanud piiri, mis hoiab iha tootmist ühiskondliku tootmise
äärealadel ja sellega võrdsustanud ühe tootmise liigi teisega.
Skisofreeniline diskursus -- keel, mis eirab loogikareegleid ja põhjus-tagajärg seoseid. Pöördub
absurdi ja paradoksi poole.
Freud avastas iha kui libiido, mis toodab iha, ja ta ise võõrandas pidevalt seda libiidot perekondlikkus
representatsioonis (Oidipus).
annaabi.ee 
