"determinatsioonikordajal" - 1 õppematerjal

Ökonomeetria kontrolltöö kordamisküsimused 2020

determinatsioonikordaja alati suureneb. Ka siis, kui lisame suvalise juhusliku tunnuse. Et paremini võrrelda mudeleid, kus on erinev arv tunnuseid, kasutatakse korrigeeritud (modifitseeritud, adjusted) determinatsioonikordajat: kus n on valimi maht ja k mudeli parameetrite arv. Kui lisame mudelisse ühe tunnuse, siis on korraga kaks efekti: Korrigeeritud determinatsioonikordaja tõlgendus ei ole sama, mis tavalisel determinatsioonikordajal R2 , sest valem on teistsugune, komplitseeritud. Kui suur osa koguhajuvusest on mudeliga seletatud, näitab ikka tavaline determinatsioonikordaja R2 . Korrigeeritud determinatsioonikordaja on vaid üks kvantitatiivne näitaja, mida kasutatakse erinevat arvu tunnuseid sisaldavate mudelite võrdlemiseks. 34. Parameetrite mitteolulisuse võimalikud põhjused. 1. Tunnus ei sobi mudelisse. 2. Teooriast lähtudes peaks tunnus suurust Y mõjutama ja mudelis olema, kuid valimi