Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted
Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles
üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5]
Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav ,
et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete
võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5]
Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast
antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või
kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi
toiteallikat, kuigi mõnikord oli vajalik signaali võimendamine peale vastuvõtmist, seda
põhiliselt juhul kui signaali allikas asus kaugel. [6]
Revolutsioon toimus
1920ndate aastate keskpaigas
seoses vaakumelektronlambi,
maakeeli raadiolambi leiutamisega. Enam polnud vaja sädevahemike ega keerukaid