ning radoonisisaldus hoones paremini mõõdetav. Erandjuhtudel, näiteks enne korteri või maja ostmist, samuti radooni lekkekohtade otsimiseks on otstarbekas mõõta radoonisisaldust ka muul ajal ning lühema perioodi jooksul. Sellisel juhul tuleb arvestada, et aasta keskmine radoonisisaldus võib tegelikult olla kõrgem, seetõttu soovitav on kütteperioodil teha kordusmõõtmine. Mõõtmisseadmeid on mitmeid, alfatundlikest filmidest täisautomaatsete elektrooniliste detektoriteni. Kuigi Eesti Standardi EVS 840:2009 kohaselt ei tohi radoonisisaldus hoonete elu- töö- ja puhkeruumides ületada 200 Bq/m , on vanemates hoonetes radoonisisaldus tihti palju kordi kõrgem. [9] 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine Kiire ja tõhus vahend radoonisisalduse vähendamiseks hoones on hoone ventilatsiooni ehk õhuvahetuse tõhustamine. Lihtsaim ning kindlaim moodus selleks on akende ja uste avamine ning selliselt ruumide tuulutamine
röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile. Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi. Kui uuritakse paljusid õhukesi kihte pikal alal võib uuringudoos olla suurem kui fluoroskoopial. Radioaktiivsust kasutavad uuringud Nukleaarmeditsiin ehk isotoopuuringud Röntgeniuuringute kõrval on see teine võimalus kasutada kujutise tekitamiseks
annaabi.ee 
