Dosimeetria
Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka
gaaslahendusloendureid.
Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist
(5.joon.).
Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur
Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem.
Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel
detektoritel erinevad.
Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes
ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel
tekitada detektoris uut impulssi.
Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse
sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides. Efektiivsus sõltub kiirguse liigist ja
annaabi.ee 
