Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid
ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana
teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234)
Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski
tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö
tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on
,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude
kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav
mõistatuslikkuse motiiv. Ometi on tegu teosega, mida võiks nimetada hoopis sümfooniliseks
ideeromaaniks (kui üldse saab määratleda maailmakirjandust ja kirjanikke nii palju mõjutanud
teost).
Teose peategelane Raskolnikov elas ülimalt nigelates tingimustes, olles ise seejuures
erakordsete võimetega isik