suurusega majandite loomine, selle käigus liideti kokku naaber majandid ning tekkis juurde sovhoose. 8. Millised maakorraldusorganid olid Eesti NSV-s? Maakorralduse Valitsus, Riiklik Ehituse, Maaparanduse Valitsus, lisaks neile olid igas maakonnas osakonnad, kus töötasid antud valdkondade spetsialistid 9. Millel baseerus maa hindamine Eesti NSV-s ja millisel eesmärgil seda läbi viidi? Peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Eesmärgiks oli teada, kus millise viljakusega mullad asuvad. Nende mõõtmiste järgi otsustati ka, kus peab mullaviljakust tõstma. Põllumajanduslike kõlvikute transformatsiooni vajaduse selgitamine, erosiooni ja selle tagajärgede kindlaks tegemine. 10. Millised olid maakatastri pidamise alused Eesti NSV-s ja milleks katastrit peeti? N. Liidu katastrikorraldus oli välja arendatud vastavalt oma poliitilis-majandusliku süsteemi vajadustele
Maakorraldus muutus oma tehnili-majandusliku sisu poolest põhjalikumaks ja täienes uute tööliikidega. 18. Maa hindamine ja mullastiku kaardistamine 1960.90. (lk 261) Nõukogude võimu kehtestamine ja maa natsionaliseerimine tõi kaas arusaamise, et maa hindamine on üleliigne tegevus, kuna see oli seotud põhiliselt maa maksustamise ja maa hinna määramisega, mis riigi maa-ainuomandi ringimustest olid mittevajalikud. Küll aga peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Juba 1946.a välja antud mullastiku uurimise juhend väidab: Mullastikukaardid on vajalikud järgmiste tööde tegemiseks: · Põllumajanduskõlvikute, külvikordade, külvikorraväljade ja brigaadide maaalade ratsionaalse paigutuse projekti koostamiseks. · Mullaviljakuse tõstmiseks vajaliku agrotehnilise abinõude süsteemi väljatöötamiseks. · Põllumajanduskõlvikute melioratsiooni ja transformatsiooni vajaduse selgitamiseks.
annaabi.ee 
