Jean-Paul Sartre "Iiveldus"
Roquentin mõtiskleb oma päeviku alguses:
,,Kummaline on see, et ma ei pea ennast põrmugi hullumeelseks, ma näen ilmselgelt, et ma
pole seda..." Ka kogenematu internpsühhiaater võib juba taolise mõttekäigu peale eksimatult
öelda, et mees eksis. Kui ,,Iiveldusele" midagi ette heita, siis selle filosoofiat filosoofia pärast.
Ei olnud ei Sartre'il endal ega Roquentinil põhjust maailma läbi mustade prillide vaadata.
Sartre'i teeneks on olnud naturalistliku detailitapsuse toomine väljamõeldud keskkonda.
Detailitäpsuse laiem tähendus võiks olla aga mittearusaamine sellest, mis on elus oluline ja
mis ei ole seda mitte.
annaabi.ee 
