poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse-inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest
Tegevuste käik on järgmine: kõigepealt määratakse nõuded üldisemal kujul ning nad jaotatakse tähtsamateks ja vähemtähtsateks. Järgnevalt määratakse tarneosad - mitme tarnena ja millest koosnevana klient oma tarkvara saama hakkab. Tarne all mõeldakse süsteemi osa ehk inkrementi. Iga tarne peab lisama süsteemile kindla funktsionaalsuse. Sealjuures tootmist alustatakse kõrgema prioriteediga osadest. Kui süsteemi osad on määratud, võetakse ette 1. osa ja hakatakse seda detailiseerima, kasutades selleks sobivaimat protsessi (ja miks ka mitte koskmudelit). Samaaegselt saab täpsustada teiste osade nõudeid, kuid töös oleva osa nõuded on külmutatud. Kui väga vaja, pöördutakse selle osa juurde tagasi hiljem. Kui osa saab valmis, tarnitakse see kliendile, kes saab selle töösse rakendada (või vähemalt seda tõsiselt katsetada). See aitab kliendil täpsustada nõudeid järgmiste osade jaoks (või sama osa hilisemate versioonide tarvis). Seejärel
annaabi.ee 
