Mats Traat
“Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib
kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega.
1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse
Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised
romaanid.
1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on
dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna-
Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne
sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu
autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme.
Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid
autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka
ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest.
Vastandina “Türgi ubade” rõõmsale ja koomilisele alatoonile on “Puud
olid, puud olid…” oma põhitonaalsuselt sünge ja lohutu, elule
annaabi.ee 
