Lähis-Ida režiimide teke
võimaldas Tuneesial astuda järgmisi samme iseseisvuse poole. Pärast mitmeid läbirääkimisi
õnnestus 20 märtsil 1956 Tuneesial saavutada iseseisvuse. Esialgu sai riigipeaks bei
Muhammad VIII, kuid Bourguiba arvates polnud monarhia äsja iseseisvunud Tuneesiale
parim riigivorm ning 15 juuli 1957 määrasid Bourguiba väed bei koduaresti ja 25 juulil
kõrvaldati ta ametlikult võimult. Samast päevast sa Neo Destouri juhist Bourguibast Tuneesia
esimene president ja ta püsis võimul kolmkümmend aastat, kuni Zine El Abidine Ben Ali
korraldas veretu riigipöörde, väites, et valitsev president pole enam täie tervise juures. Samas
ei saa öelda, et sellega oleks reziim muutunud, sest Ben Ali oli eelnevalt valitsuses olnud
mitmetel kõrgematel positsioonidel.
Tuneesia reziimil oli lihtne võimule pääseda kuna Bourguiba oli olnud üks peamistest
aktivistidest, kes viis riigi iseseisvumiseni