destillaadi vastuvõtva kolbi sisse. Selleks et protsessi kiirendada, asetasin destillatsiooni pealise külge foolium tükki ja jaotuslehtrisse lisasin 25 ml kaupa vett kogu destillatsiooni jooksul umbes 5 korda. 4. Destillatsioon toimus umbes 45 minutit. Destillaadi vastuvõtva kolbi sisse tulnud destillaat võrreldes eukalüptiõliga oli peaaegu läbipaistev. Selleks, et vaadata, kas destillatsioonist piisab, on vaja väiksesse katseklaasi koguda tulevat destillaadi; kui katseklaasis oleva vedeliku peal ei ole näha õlikihti, siis destillatsiooni võib lõpetada. Destilaati ruumala oli umbes 45 ml. 5. Kuna destillaat sisaldab nii vett kui ka õli, siis jaotuslehtri abil peame eraldama neid kaks kihti. Statiivi külge kinnitan muhvi koos rõngaskäpaga ning asetan rõnga sisse jaotuslehtri. Jaotuslehtri valan saadud destillaati
Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC, vaakumdestillatsioonikolonni, kus aurustuvad ja eralduvad õlifraktsioonid. Järelejäänud gurdoonist toodetaks suure viskoossusega jääkõlisid peamiselt lennunduse jaoks. Joonis 1.8. Nafta töötlemise lihtne skeem. Hiljem sai destillatsioonist pidevalt jätkuv protsess. Kaasajal on enamik protsesse pideva vooluga - moderne toorõli rafineerimise perioodiline protsess. Joonis 1.9. Kaasaegne nafta rafineerimise kompleksskeem. Destillatsioonikolonnis (vt joonis 1.9 bensiini tootmise osa) madalamate keemistemperatuuridega süsivesinikud propaan ja butaan - tõusevad üles kolonni tippu. Otsevoolu (stright run) bensiin, petrooleum ja diislikütuse fraktsioonide vaheltvõte toimub kolonni madalamaltelt positsioonidelt.
annaabi.ee 
