Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Nafta töötlemise skeem. Nafta leidumine Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Teised suuremad on Iraan, Iraak, Kuweit, Nigeeria, Venemaa 5
madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC, vaakumdestillatsioonikolonni, kus aurustuvad ja eralduvad õlifraktsioonid. Järelejäänud gurdoonist
annaabi.ee 
