Nafta töötlemine ja kasutamine
ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse
keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast
destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või
solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti
toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse
harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni.
Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi
rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või
kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.
Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele
sisepõlemismootorid