Molekulaarbioloogia
lagundatakse enne mitoosi käigus. Kui rakutsükkel pikeneb, saavad titiini molekulid
valmis.
4) translatsioon – mRNA struktuur ja regulaatorvalgud ja RNA-d
5) valgu modifitseerimine ja lokalisatsioon – erinevatel modifitseerivatel valkudel eri
roll
6) valgu eluiga (N-terminaalne reegel) – valke sünteesitakse tohutult palju, aga kui
ta eluiga on mõni minut, siis pole ta roll nii tähtis midagi.
Valgu eluaea määrab ära N-terminaalne AH – N-terminaalne reegel.
Kui üks nendest destabiliseerivatest AH on eksponeeritud, siis suunatakse
proteasoomi. Proteasoomis on keskmine kamber, mis toimetab lagundamist.
DNA ja valgu vaheline spetsiifiline äratundmine on geeni regulatsiooni alus. Valgud
tunnevad DNA-l ära kindlaid järjestusi. Esineb negatiivne transkriptsiooni regulatsioon
– DNA on vaikimisi aktiivne. Geenide regulatsioon seisneb geenide vaigistamises
(maha surumises). nt. kui regulaatorvalk seostub promootorpiirkonna sellisesse kohta,
mis sisaldab ka operaatorit