Kirik * Vaimulikud ametid olid tulusad ja tõid kaasa võimu, olles sellega ambitsioonikate inimeste käegakatsutavaks ja ilmseteks eesmärkideks. Kuna kleerikud olid ja kultusliku autoriteedi, moraali ja õpetatused kandjad, olid nende määratleda ka kogukonna või grupi huvid ning nad olid selle eestkõnelejad. Kui kirikuvürstid või hingekarjased olid rahvuselt ja keelelt võõrad, tähendas see huvide väljendusvõimaluste kahanemist ja rahvusliku identiteedi destabiliseerimist. Linnakogukond *keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid * Ida-Euroopas oli saksa keel peamiselt linnades ja vürstiõukondades kõneldud keeleks. Rassismi kasv hiliskeskajal * kultuurilise identiteedi asemel oli saanud rahvuse esimeseks kriteeriumiks bioloogiline päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat
kvaliteedis. Nõukogudeaegses kirjanduses ei leidu EW-aegsele ateistlikule tegevusele kuigipalju viiteid. Võimalik, et üheks põhjuseks on kogu tegevuse tagasihoidlikkus. Teisalt võib olla tegu ka asjaoluga, et nõukogude ideoloogia nõudis kogu senise ajalookäsitluse ümberhindamist, kusjuures põlu alla langesid mitmed “omad”, kel polnud olnud õnne õigel hetkel Eesti kodanluse ohvriks langeda. Üheks EKP ateismi eesmärgiks võib aga endiselt pidada olukorra destabiliseerimist ja kohaliku “viienda kolonni” loomist peatselt puhkeva revolutsiooni tarvis. Ateism toimis siin taas vahendina, mille abil masse kodanliku mõju alt vabastada - maailmarevolutsiooni “koordineeriv” organ Komintern töötas välja lähemad soovitused ja juhised kommunistlikele parteidele ateistliku liikumise korraldamiseks kodanlikes riikides. Antiklerikaalne propaganda ja “klassiolemuse paljastamine” päädis 1924. aasta 1. detsembril just Kominterni mahitusel toimunud fiaskoga
annaabi.ee 
