Eestlastest vastaspooled 1944. a lahingutes
valuuta vastu ja kapitali massiivne väljatõmbamine mõnest riigist, mille poliitilist või
majanduslikku stabiilsust peetakse ohustatuks. Raha- ja börsivoogudega kaasneb parem
juurdepääs informatsioonile, võimaldades ka teabe paremat levitamist ja, kui seda ei ole
võimalik teha, tekivad konfliktid ja ongi sõda.
1944. aastal oli 14 lahingut, nendeks oli - Tartu lahing, Narva lahing, Auvere lahing,
Avinurme lahing, Keila lahing, Kärevere lahing, Leevi lahing, Meeraalu lahing, Meriküla
dessand, Porkuni lahing, Putki lahing, Sinimägede lahing, Tehumardi öölahing ja Vintri
dessant. Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti
iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik
need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa
Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades.
1944